28. juuni 2025: uus EL-i ligipääsetavuse nõue muudab veebi, pangaäpid ja piletiautomaadid kõigile kasutatavaks
Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitasid juba 2019. aastal direktiivi 2019/882, mida tuntakse European Accessibility Acti nime all. Dokumendi eesmärk on eemaldada digiteenuseid ja tarbijaelektroonikat ümbritsevad barjäärid ning ühtlustada reeglid kogu liidus. Kohaldamistähtaeg on 28. juuni 2025, seega veidi rohkem kui kuu aega.
Kes peab nõudeid järgima
Direktiiv loetleb selgesõnaliselt toote- ja teenusegrupid. Toodetest kuuluvad alla tavatarbija arvutiriistvara koos opsüsteemidega, makse- ja piletiautomaadid, info- ja check-in-kioskid, sularahaautomaadid, e-lugejad ning tarbijate side- ja audiovisuaalseadmed. Teenuste poolel on fookuses elektrooniline side (sealhulgas hädaabinumbrile 112 vastamine), voogedastusplatvormid koos elektrooniliste kavajuhikutega, lennu- ja raudteepiletite müügi- ning teabekanalid, tarbijapangandus, e-raamatud ja igasugune e-kaubandus.
Mis peab toodetes ja teenustes muutuma
Lisa I nõuab, et info peab olema kättesaadav mitme meele kaudu, kasutajaliides peab töötama klaviatuuri ning ekraanilugejaga ja ei tohi tugineda ainult värvile või helile ehk direktiivi mõte on, et user interface peab olema kasutatavad ilma hiire/touch-ekraanita (st ainult klaviatuuri või klahvistiku abil) ning arusaadavad ekraanilugejale. Samuti ei tohi oluline info olla edastatud ainult värvi (nt „veateade on lihtsalt punane raam“) või ainult heliga (nt „ainult piiks, kui toiming ebaõnnestus“); alati peab olema ka tekstiline või taktiilne alternatiiv, mida nägemis- või kuulmispuudega kasutaja tajub.
Veebid ja mobiilirakendused peavad olema tajutavad, kasutatavad, mõistetavad ja töökindlad. Side-teenused peavad pakkuma reaalajateksti ning vajaduse korral sünkroonselt teksti, heli ja videot, samal ajal kui voogedastusplatvormid peavad edastama subtiitrid, viipekeele ning audiokirjelduse ilma kvaliteedi languse või viivituseta. Reisijate veoteenustest tuleb tagada, et nii piletid, reaalaja info kui terminalid oleksid ligipääsetavad kõigile reisijatele ehk eesmärk on, et nägemis-, kuulmis- või liikumispiiranguga reisija saab pileti osta, infot vaadata ja terminali kasutada ilma kõrvalise abita – sama lihtsalt nagu ülejäänud reisijad.
Panga- ja ostuplatvormid peavad olema täielikult kasutatavad ka siis, kui kasutaja ei saa hiirt ega heli kasutada, ehk iga toiming alates sisselogimisest kuni makse kinnitamiseni peab olema tehtav ainuüksi klaviatuuriga ning ekraanilugejale arusaadavas vormis, ilma et kasutaja peaks kuulma heli-vihjeid või klikkima hiirega nuppudele.
Tähtajad ja erandid
-
-
juuni 2022: liikmesriigid pidid direktiivi üle võtma siseriiklikku õigusesse (artikkel 31 lõige 1).
-
-
-
juuni 2025: nõuded muutuvad kohustuslikuks kõikidele uutele turgudele tulevatele toodetele ja teenustele (artikkel 31 lõige 2).
-
-
-
juuni 2030: olemasolevaid seadmeid võib kasutada teenuse pakkumisel kuni selle kuupäevani, välja arvatud juhul, kui need vahetatakse varem välja (artikkel 32 lõige 1).
-
Väikestele teenusepakkujatele kehtib leevendus: kui ettevõttes töötab alla kümne inimese ja aastakäive on alla kahe miljoni euro, ei rakendu teenusenõuded, kuid toodete puhul erandit ei tehta. Lisaks võib ettevõte teatavate tingimuste täitmisel jätta mõne konkreetse nõude täitmata, kui see tooks kaasa fundamentaalse muutuse või ebaproportsionaalse koormuse. Selline otsus tuleb dokumenteerida ning riiklikule järelvalvele põhjendada.
Järelevalve
Tootjad peavad kinnitama vastavust CE-märgisega ja lisama deklaratsiooni, mis tõendab nõuete täitmist. Teenuseosutajad peavad avaldama üldtingimustes kirjelduse, kuidas nad ligipääsetavust tagavad. Liikmesriigid peavad looma järelevalvesüsteemi ja kehtestama trahvid, mis on „tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad“.
Mida kasutaja igapäevaselt märkab
Veebilehed muutuvad loetavamaks, piletiautomaadid jagavad juhiseid nii teksti kui helina, videoteenustes ilmuvad subtiitrid vaikimisi ja pangaäppi saab kasutada klaviatuurilt või häälkäsklustega. Euroopa ligipääsetavuse akt ei ole pelgalt formaalne kohustus, vaid toob kaasa mugavama, selgema ja kõigile avatuma digikeskkonna.
Allikas: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32019L0882
